Lõpetasime selle aastase hooaja traditsiooniks saanud lõkkepeoga. Kutsusime külla kõik meie sõbrad, tuttavad ja lihtsalt huvilised. Sõime, jõime ja rääkisime juttu sooja lõkketule saatel.
0 Comments
Kohvik Piparmünt avas ka sel aastal enda uksed, aga seekord Ülejõe kohvikute päeva raames. Lisaks paljudele maitsvatele küpsetistele ja sooajdele jookidele pakkusime võimalust kaasa osta aia saaki - seemneid, piparmünti, kõrvitsat jpm. Kogu kohviku tulu suunati aia arendamisse ja oleme tänulikud kõikidele, kes meid külastasid ja läbi selle meie tegevust toetasid.
Mõnusas suvesoojas kohtusime, et koguda mõtteid Emajõe Aia tulevikuplaanideks. Meiega oli ka Kogukonna Eestvedaja programmiga ühinenud Gloria mentor. Arutasime Emajõe Aia tuleviku üle nii suuremas kui ka väiksemas skaalas, tegime ühiselt grillil toitu ja nautisime mõnusat suveõhtut.
See aasta osalesime Loodusfestivalil kahe üritusega. Esiteks tegime looduslike taimsete toitude pikniku, kus tutvustasime kõikidele huvilistele erinevaid looduslikke taimi ja seda, kuidas saab looduslikke aias leiduvaid taimi lihtsalt enda toitude sekka lisada. Meie enda kohalikes taimedes on palju vitamiine ja mineraalained, mis aitavad meil olla terved ning toituda kohalikult ning mitmekesisemalt. Teiseks osalesime Loodusvaatluste maratonil. Selle käigus uurisime, kes meie aias veel elab nii taime- kui ka loomariigist. Määrasime hulganisti taimeliike, mitmeid linde, aga ka teisi ootamatuid aiakülalisi. Täpsemalt saad vaadata meie videote alt (4. video, elurikkusest meie aias). Mõnusalt suvises palavuses sai veedetud kaks toredat õhtut süües häid ja huvitavaid looduslike taimedega toite ning tutvudes meie endi aia elurikkusega.
Sel aastal alustasime hooaega kevadise pööripäeva lõkkega. Lumi oli ikka veel mitmes kohas maas. Kevadine soe ja talvine kargus tervitasid meid üheaegselt. Veetsime mõnusalt aega, nautides ilusat päikselist kevadilma ja lõkketule meeldivat sooja.
Alustasime sel aastal traditsiooni lõpetada hooaeg lõkkega oktoobri viimasel nädalavahetusel. Sel aastal langes hooaja lõpupidu kokku Halloweeniga. Halloween on pärit kelti traditsioonidest, kus seda nimetati Samhainiks. Samhaini ajaks oli vaja korjata kogu saak ja ühtlasi oli see kelti kultuuri aasta viimane päev, kus mindi valguse ajalt üle pimeduse ajale. Koos selle maagilise väega lõpetasime ka meie enda hooaja ja kutsusime kõik meie sõbrad ning tuttavad külla. Samhainile on omane teha lõket, mis aitab valguse energiat tuua pimedasse aega. Nii tegime ka meie lõket, mille taustal sõime, rääksisime juttu ja tegime hõõguva tokiga fotokunsti. Meid õnnistati erakordselt sooja oktoobriõhtuga ja vestlused kestsid südaööni ning kauemgi lõkkesooja taustal.
Suvel toimus meil tagasihoidlik taimehoidikute punumise töötuba. Meie õpetajaks oli Vietnamist pärit Nag, kes õpib Eestis keemia valdkonnas. Punutiste tegemine on Aasia kultuuris väga levinud ja rippuvate hoidikute tegemine on lihtsaim viis tekitada rohkem ruumi enda taimedele ja eksponeerida neid rohkem vertikaalselt. Annan väikse pildilise ülevaate meie mõnusast töötoast.
Loodusfestivali raames korraldasime juuli keskpaigas kahel päeval pop-up (tee)kohviku, kus müüsime külastajatele jääteed, saiakesi, muffineid, pirukaid ja muid snäkke. Palava suvepäeva tõttu tundus parim mõte pakkuda külastajatele just jääteed, mis sobis lõunamaisesse palavusse suurepäraselt. Lisaks kohvikule toimusid meil Loodusfestivali nädala raames mitmed töötoad ja tegevused. Üheks töötoaks oli võimalus põhukartuli kasvatamisega tutvuda ja panna käsi külge põhukartuli ala laiendamises järgmise aasta saagikasvatuse tarvis. Praktiliste töötubade kõrval oli võimalik tegeleda loominguliste tegevustega. Soovijad said ennast väljendada kunstipärase eneseavastusretke "Kui ma oleksin taim" käigus. Võimalik oli veel tegeleda loova joonistamisega ja osaleda intuitiivses maalisessioonis. Neil, kes soovisid ennast rohkem füüsiliselt väljendada, oli võimalik osa võtta tantsumeditatsioonist, kus lasime muusikal ja kehal viia meid uue tunnetuseni ning avastada uusi vaimseid seisundeid. Meil oli väga tore Loodusfestivalil raames toimetada ja kõik on oodatud järgmine aasta taas kord meie tegemistest osa võtma. Kohtumiseni järgmisel aastal!
Kevad on käes ja toimetused aias pihta hakanud. Kuigi piirangute tõttu ei saa me avalikke talguid korraldada, on meie enda tubli liikmeskond ja vabatahtlikud kevadtöödega algust teinud. Meie selle hooaja alguse suurim ettevõtmine on mandalapeenra ehitus, millega oleme jõudnud poole peale. Peenra valmimisega koos loodame, et piirangud on leevenenud ja saame koos peenra ristimispeoga teha ka ametliku hooaja avapeo. Hooaja avapeo kohta info saamiseks jälgi meie FB lehekülge. Suurtele töödele lisaks on näha juba aias esimesed kevade märgid ning taimede ilu ja võlu saab nautida iga rohesilm. Meie aias kasvab nii rabarber, karulauk, mädarõigas kui ka paljud muud taimed. Meie kala skulptuur on leidnud punkari identiteedi ja kasvatanud endale harja. Kala ja konna skulptuuride juuste pügamine ootab meid veel ees, aga seniks laseme nende rohelusel kõigepealt esile tulla. Piirangute lõppemisel ootame kõiki huvilisi aeda. Lisaks tööle räägime juttu, puhkame, grillime ja teeme kõike muud toredat. Kui näpud sügelevad mulla ja taimede järgi ja hing igatseb õue, siis tule ühine meie Emajõe Aia toimetustega.
Meie selle aasta ehitusprojektiks oli kevadine mandalapeenra ehitus. Ehitusele kulus meil terve kevad ja natukene suvegi, aga saime püstitatud eesmärgiga hakkama ja esimesed taimed said see aasta juba peenrasse kasvama ning esimene saaki koristatud. Siin postituses annan väikese pildilise ülevaate mandalapeenra ehitusest.
|
BlogiSiit saab lugeda ja näha pilte aias toimunud üritustest, talgutest või niisama aiaelust. |